Oktoobrikuus käisime vaimse tervise kuu raames noorsootöökeskuse meeskonnaga tegemas Rõuge koolis vaimse tervise töötuba.
Esmalt arutasime töötoas seda, mis see vaimne tervis üldse on. Selleks tegime tahvli peale mõistekaardi. Mitmed õpilased küll teadsid, mis vaimne tervis on, kuid ei osanud seda sõnastada.
Kui olime teada saanud et, vaimne tervis on see, kuidas me mõtleme, tunneme ning eluga toime tuleme, siis järgmiseks jagasime klassi kahte meeskonda. Mõlemal meeskonnal palusime koostada paberile mõistekaardid ning kirja panna, mis nende vaimset tervist toetavad ning mõjutavad. Mõistekaartidelt tuli välja väga palju erinevaid mõjutajaid ja toetajaid, näiteks suitsetamine, kiusamine, alkohol, nutisõltuvus, telefon, arvuti, kool, perekond, sõbrad, loodus, liikumine, sport, hobid ja ülemõtlemine.
Noored mõtlesid väga hästi kaasa ja panid kirja kõik selle, mis neil hingel oli.
Kui meeskonnad olid ära arutanud, siis sai iga tiim esitada oma tööd teistele klassikaaslastele. Arutasime, kuidas need välja toodud tegevused mõjutavad või toetavad vaimset tervist. Näiteks, mida teeb kehaga nutiseadmetes liiga kaua olemine ja kuidas see vaimset tervist mõjutab. Toodi välja väsimus, õpiraskused, mõtlemisraskused ja halb enesetunne.
Peale mõistekaardi tegemist tegime klassiga läbi ühe näite kiusamise mõjust. Jagasime igale ühele valge paberilehe ja palusime sellele joonistada kriipsujuku, kes kujutaks ühte inimest. Seejärel palusime õpilastel sodida seda paberit ja igalühel öelda sellele paberile midagi halvasti ning kortsutada see paber ära. Järgmisena pidid õpilased selle paberi uuesti lahti võtma ning paluma selle paberi käest vabandust ja siluma kortsud sirgeks. Küsisime õpilaste käest, kas see paber on nüüd selline nagu ta oli enne? Vastus oli üksmeelselt: „Ei.”
Rääkisime kui palju võib sõnadega teisele inimesele haiget teha ja tihti vabandamine ei aita neid haavu selle inimese sees parandada. Kutsusime õpilasi üles kiusamist märkama ja sellest rääkima. Samamoodi kiusatav ei tohiks hoida seda kõike enda sees, vaid leidma inimese, keda ta usaldada ja rääkida oma murest.
Arutasime pärast näite läbitegemist, kelle poole saab pöörduda kui sul on mure vaimse tervisega. Vastuses toodi välja põhilised abi saamise allikad: lähedane inimene, õpetaja, koolipsühholoog ja lasteabi.
Viimaks tegime Dixiti kaartidega lõpuringi, kus iga noor võttis ühe pildiga kaardi ja rääkis, mida tema selle tunni põhjal sellel kaardil näeb.
Vaimse tervise töötuba Viitina noortetoas.
Vaimse tervise töötuba Nursi noortetoas.
Novembrikuus toimunud noorsootöö nädala raames viisin vaimse tervise töötuba läbi ka Viitina ja Nursi noortetubades. Sellel korral keskendusin rohkem mängulistele elementidele. Alustasime sarnaselt, kõigepealt mõtestasime lahti, mis on vaimne tervis ning panime kirja selle mõjutajad. Peale arutelu lõppu hakkasime maalima, lasin igal noorel lõuendil valida ühe osa ning värvida see täpselt selliste värvidega nagu tema soovib. Maalimine on lõõgastav tegevus ja samas saab selle järgi ka väga hästi hinnata noorte vaimset tervist. Hiljem arutasime, mis värve keegi kasutas ning miks just sellised värvid valis.
Usun, et vaimse tervise töötubadest oli noortele abi ja kindlasti oli see vajalik meeldetuletus. Ma tänan väga kõiki noori, kes osa võtsid ning kaasa mõtlesid.
Meil kõigil on võimalus ise enda vaimse tervise heaks palju ära teha. Tuleb alustada väikestest sammudest. Ära jää ootama, et kõik saab iseenesest korda. Julge küsida abi. Jaga oma muret mõne lähedasega või pöördu spetsialisti poole.