Peale kolmanda arengupäeva tulemuste jagamist oli üheskoos väga tore tõdeda, et iga meeskonna liige on hakanud märkama muutusi. Iseendas, oma harjumustes ja arengupäeva planeerimise- ja läbiviimise protsessis.

Oleme mõistnud ja igaüks iseenda jaoks mõtestanud arengupäeva võimalused ja eesmärgi. Sellest tulenevalt oli märgata, et kui kellelgi töö tõttu polnud võimalik täisväärtuslikult arengupäeva läbi viia, siis pigem leiti selleks võimalus oma puhkepäeva jooksul kui töökohustuste keskelt. Just seetõttu, et oleks võimalik keskenduda ja häirimatult tegeleda planeerituga.

Hetkel tunneb kogu meeskond tänulikkust arengupäeva võimaluste üle, sest see on loonud võimaluse enda töökultuuri reflekteerimiseks, analüüsimiseks ja täiustamiseks. Jaanika toob välja, et juba mõne päevaga on ta õppinud ennast jälgima ning tulemuste põhjal otsuseid tegema. Näiteks on ta õppinud analüüsima enese saboteerimise juhtumeid ja seeläbi tunneb end tehtavas töös efektiivsemana.

Koidu ja Marianni ühiste avastuste kombineerimisel kinnitasime üheskoos, et esikohale võiks seada pikaajalised eesmärgid, kuid selleks, et need tunduksid realistlikumad ja kättesaadavamad ning tegevuste selgus ja siht oleks pidevalt silme ees, tuleks seada vaheeesmärgid. Näiteks, Koit, kes tegi väga äärmusliku otsuse hakata veganiks, paneb end erinevate maitsete otsimisel proovile. Esimest korda elus küpsetas ta kõrvitsa muffineid. Tänu sellele, et ta nüüd jälgib, mida sööb ja kuidas protsess edeneb,  tunneb ta end ka erksamana ja palju paremini.  Täielikult veganiks olemiseni on veel pikk tee, kuid vahepealsed avastused aitavad meeles hoida, kuhu Koit välja tahab jõuda. Arengupäeva mõttena jagab ta kõigiga rahvatarkust, et „tark ei torma“ .

Jane on jätkusuutlikult arengupäevade jooksul kuulanud „Kiire muutuse“ teemalisi taskuhäälinguid ja saanud nende kaudu teada, et piiravad uskumused on põhjus, mis hoiab inimesi muutumise protsessis väga palju tagasi. Selleks, et mitte iseend valesti mõista ja lasta oma alateadvusel meid hoida vanas tuttavas keskkonnas ja harjumustes, tuleks õppida mõtestama ja juhtima oma emotsioone. Siis saame tervitada uusi harjumusi ja olla avatud muutustele.

Kerli arendas turundusalaseid teadmisi ja mõtles sellele, kuidas neid teadmisi muudesse eluvaldkondadesse üle kanda (k.a noorsootöösse). Pühendunumalt tegeles ta teemaga „Kuidas kirjutada reklaamteksti, mis tõstab müüki ja toob klinte“. Ka noorsootöös on palju tegevusi, mis on seotud oma võimaluste-ürituste-üleskutsete jms reklaamimisega noortele. Sellisel juhul saab müüdava toote pealt kasu hoopis noor. Mis ongi noorsootöö juures imeline ja köitev. Selle kasu on suunatud inimestesse. Ka Monika suunas oma kolmanda arengupäeva fookuse kasusaajateks inimesed ja suhted lähedastega. Ta võttis päeva noorte ja pere jaoks ning panustas oma lähedaste ja iseenda „tassikese“ täitmiseks.

Airil sellel nädalal kahjuks arengupäevaks ruumi ei jagunud ja poolikult või teiste tegemiste kõrvalt ta seda teha ei tahtnud. Mis on ka väga okei! Teada oma võimalusi, oma aega. Ja areneda siis, kui sa suudad nii vaimselt kui füüsiliselt kohal olla.

Oleme üheskoos tõdenud, et arengupäevad on õppiva organisatsiooni ja sealsete inimeste jaoks väga olulised. Läbi selle oleme iseenda jaoks pildi selgemaks mõelnud, et miks midagi teeme. On kasvanud töötajate motivatsioon ja tekkinud harjumus oma õpitut reflekteerida. Meeskond on enam hakanud huvituma teineteise tegemistest ja väärtustatakse igaühe lugu. Mis on nii toetav, usaldust tekitav ja vajalik.

Kolmanda avastuspäeva järgselt pani iga meeskonnaliige kirja 2-3 mõtet, mida ta peab kõige olulisemaks arengupäeva märkamiseks/teadmiseks. Järgneval postril on need kõik kenasti näha! Jagame uhkusega!