“Saa ise selleks muutuseks, mida maailmas näha tahad.” Mahatma Gandhi

Ettevalmistused arengupäevaks 

Esimesele arengupäevale eelnes koosolek Eesti ANK-i juhatuse esimehe Kerli Kõivuga, kes jagas meile näpunäiteid selle kohta, kuidas 4-päevase töönädala katsetamise periood kulges ANK-i juhatusel ning missuguseid ettevalmistusi nad tegid selleks, et arengupäev kannaks oma eesmärki. Peale Kerliga kokkusaamist oli meil koosolek enda meeskonnaga, kus rääkisime läbi 4-päevase töönädala kitsaskohad, lõime planeerimise ja refleksioonitabeli “Maagilised avastused” ning panime paika isiklikud kokkulepped selleks, et arengupäev toimiks. Eelnevate tegevustega häälestasime end ühisele arusaamale 4-päevasest töönädalast. 

Järgnevalt toon välja mõningad näited arengupäeva kokkulepetest: 

“Olen eemal Discordist ja töömeilidest ning keskendun tegevusele, mida plaanin teha.” – Monika

“Proovin täita enda eesmärke ja olen avatud samal ajal uutele mõtetele. Täidan enda arengukava drive faili ära samal päeval, kuna siis on emotsioonid värsked.” – Jane

“Sean endale küll eesmärgid, aga olen tegevuste suhtes paindlik. Näiteks, kui väljas ikka tuiskab ja on tuulekülma -30 kraadi, siis jätan selle päeva jalutuskäigu vahele ja püüan leida ehk mõne asendustegevuse” – Kerli 

“Olen olemas telefoni teel, aga proovin mitte tööga tegeleda. Proovin järgida paikapandud tegevusi ning olen lihtsalt õnnelik ja lähen vooluga kaasa” – Koit 

“Päeva alguses panen paika päeva eesmärgid ning päeva lõpus hindan, kuidas päev tegelikult läks. Teen arengupäeval tegevusi, mis mind parasjagu õnnelikuks teevad- olen paindlik. Teen igal arengupäeval ühe heateo- kas mõne pisikese või siis suurema.” – Mariann

“Selgitan oma lähedastele arengupäeva mõtet/tähendust, et neil ei tekiks tunnet, et mul on vaba päev, mille jooksul saan koheselt reageerida/olemas olla. Sõnastan enda jaoks päeva  mõtte/eesmärgi.” – Airi

“Sean endale esialgsed eesmärgid ja tegevused arengupäevaks ning proovin päeva detailsemalt planeerida. Proovin jälgida arengupäevaks planeeritud tegevust, kuid olen samal ajal avatud uutele võimalustele.” – Jaanika 

Meie meeskonna esimene arengupäev

Esimesest arengupäevast võtsid osa kõik noorsootöötajad. Suurem osa meeskonnast võttis endale esialgseks eesmärgiks lugeda raamatut, milleks olid näiteks “12 asja mida koolis ei õpetatud aga kõik peaksid teadma”, “Armastuse 5 keelt”, “Suhtlemisoskused” ja  “Minu elu kutse”.  Mõningad meist otsustasid kuulata taskuhäälinguid ning ühena toodi välja “Aega On”. Osa meeskonnaliikmete eesmärgiks esimesel avastuspäeval oli liikuda palju looduses kas matkates või jalutades. Lisaks otsutasid mõned meist esimest avastuspäeva rahulikumalt võtta ning mõtiskleda arengupäeva olemuse üle. Ühise tunnusena tuli välja enda kuulamine ehk kas planeeritud arengupäevategevus on see, mis mind hetkel köidab ja avatud olek arengupäeva tegevust vastavalt sisetundele muutma. Enda kuulamine ja oma sisetundele vastav käitumine on ennastjuhtiva ja motiveeritud töötaja tunnuseks. 

Päeva alustamine mängib olulist rolli päeva kulgemise osas, seega leidisid Mariann ja Jaanika neile sobivad meetodid. Karastav soovitus Mariannilt:  “Jagada soovin seda, et külm dušš on hea algus päevale ja muudab meeled erksaks.” Häälestav soovitus Jaanikalt: “Mul on telefonis äpp Insight Timer, kus on eriilmelisi häälestus ja meditastsiooni heliklippe ning reede hommikul leidsin endale sealt sobiva heliklipi, mis aitas häälestuda arengupäeva lainele. See tegevus saaks mind igapäevaselt toetada, kuna äppis on paljude erinevate olukordade kohta häälestusharjutusi nt puhkepaus, töö alustamine jne. Minu jaoks on sellised väikesed meditatsiooniharjutused kui minipuhkused päevas ajule. Peale seda on tunnen end värske, energelise ja effektiivsena.”

Raamatu lugemine andis sisukat teadmist Kerlile kuulamistõkete kohta “Õppisin erinevate kuulamistõkete kohta (nt võrdlemine, sildistamine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, nõuandmine jne) ning samuti sain teada, millised on 4 sammu tõhusa kuulamise suunas.”. Monika leidis järgnevat: “Õppisin raamatust juurde harjutusi ja nippe, mida töös kasutada ning noortega vestlusel”.

Mariann ja Jane lugesid mõlemad raamtatut “Armastuse viis keelt”, kuid mõlemad avastasid enda jaoks erinevaid mõtteid. Mariann avastas: “Sain raamatust teada, et räägime kõik erinevat armastuse keelt. Vahet pole kas see on paarilise või mõne pereliikme/sõbra vahel. Seepärast ei saa me kõik üheselt mõelda, et see mida mina tahan ja mida mina väärtustan on normaalsus kellegi teise jaoks. Armastus on iga inimese jaoks erinev teema ning kui nemad just nii end armastatuna tunnevad, siis üritan mõistev olla.”. Jane leidis enda jaoks hoopis järgneva mõtte: “Minu raamat küll rääkis “armastus keelest”, kuid seda saab ka rakendada tavaelus teiste inimestega suheldes. Nt kui vajad abi või soovid, et teine inimene teeks midagi, siis seda kasutada paluval viisil mitte käskival. Sest käskival viisil ei saavuta sa teise inimesega seda ühist keelt ja võivad tulla erimeelsused.”

Lisaks mõtisklesid Airi ja Jaanika planeerimise ja häälestatuse olulisuse üle. Airi leidis: “Taasavastasin, kui oluline on päeva planeerimine, et vältida sihitud kulgemist, rahulolematust ja korraga saja asjaga tegelemist. Enesejuhtimine ja eneseregulatsioon – Mulle tundub, et arengupäeva mõtte saavutamiseks väga olulised ja toetavad märksõnad” Ning Jaanika mõtteks oli: “Võtan endaga kaasa mõtte, et planeeritud ja häälestatud tegevus on sisukam tegevus.”

Airi jõudis mõtiskleda arengupäeva olemuse üle ning kuidas teha seda enda lähedaste kõrvalt: “Reede langes selliselt kokku, et minu kodukontoris oli mitu erinevat lähedast inimest – see mida olin kartnud, sai tegelikult kinnitust. Tehes arengupäeva lähedaste kõrval- on oluline neile selgitada ja aidata samuti mõista selle päeva tähendust minu jaoks. Vastasel juhul, on kellelgi ikka mõni küsimus, abipalve vms, mis minu keskendumist-pühendumist segab.” Lisaks mõtles Airi sellele, kuidas võiks välja näha noorsootöötaja portfoolio: “Mismoodi mina noorsootöötajana saan presenteerida tööd, mida on keeruline mõõta. Arutelu Jaanikaga viis selleni, et praegusel hetkel saame näidata nt oma kodulehte – selle disain ja olemus on noorte loodud. Kui sinna järjest enam saab üles lugusid meie noortest ja tegemistest, siis just see keskkond esitlebki ja loob kuvandit Rõuge noorsootööle.”

Mariann tõdes pikal jalutuskäigul olles nutivabade hetkede olulisuse üle: “Hetkel keerleb kõik arvutite ja sotsiaalmeedia suhtes ning reaalses elus tunnen end justkui häguse kaasaelajana, mitte fokuseeritud pereemana….eriti kuna need sotsiaalmeedia sutsakad tungivad ikka igapäeva ellu ja siis on mõtted hoopis mujal. Kuna praegu on koolitused/koosolekud/töö/kool kõik arvutis, siis tundsin end peale kõigest eemalolekut väga hästi ning kavatsen seda ka edaspidi rakendada. Kuna peale arengupäeva ootas mind ees veel pikk loeng, siis tõdesin seda, et kui olen nutimaailmast end puhanud ja minu enda “tass on täis”, siis on oluliselt lihtsam loengule keskenduda ja kaasa rääkida”

Esimese arengupäevajärgne refleksioon

Peale esimest arengupäeva saime Zoomis uuesti kokku Kerli Kõivuga Eesti ANK-ist. Kokkusaamise jooksul jagas igaüks oma avastusi arengupäevast, mis on välja toodud üleval. Üheskoos arutlesime sellest, kuidas meie organisatsioonil on teadlikkus muudatuse vajalikkusest, tahe muudatust toetada, teadmised, kuidas muudatust ellu viia, võimekus nõutavaid oskusi ja käitumist rakendada ning selleks, et muudatus jääks püsima, peame tegelema kinnistamisega (ADKAR mudel). Üheks kinnistamise meetodiks valisime arengupäeva kulgemisest artiklite kirjutamise, mille raames reflekteerime saadud kogemusi ja teadmisi, talletame need ning jagame neid teiste noorsootöövaldkonna osapoolte ja koostööpartneritega. 

Lisaks arutlesime selle üle, et suudame enda õppimist reguleerida ehk lõime endaga kokkulepped, mida järgides saavutame efektiivsemaid õpitulemusi. Antud kohtumisest kerkis õhku küsimus, et kuidas me saaksime rohkem teostada enesejuhitud õppimist? Mida me saame teha selleks, et arengupäeval õpitu tuleneks meie soovidest ja vajadustest? Nendele küsimustele leiame igaüks iseseisvalt vastuseid läbi 4-päevase töönädala ja arengupäeva konseptsiooni.

Soovitatud kirjandus: 

1. “Suhtlemisoskused” Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning
2. “Armastuse viis keelt” Gary Chapman

Soovitatud taskuhäälingud: 

1. Aega On – Taskuhäälingu sisu: Arutatakse SLOW-liikumisest kuidas oma elus aega maha võtta ning oma tegevustes hinnata pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Seda ikka selleks, et hoida nii enda tervist kui ka looduskeskkonda meie ümber.

Soovitatud rakendused: 

1. Insight Timer – inglisekeelne meditatsiooni ja häälestamise rakendus