Võru maakonnas on sarnaselt ülejäänud Eestiga liiga palju neid noori, kes on õppeteekonnalt ühel või teisel põhjusel lahkunud. Kuigi nii mõnedki leiavad tee tagasi haridusse, võib protsess õpihuvi taastumiseks võtta aastaid.
Seetõttu alustas Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös heade partneritega nii hariduse kui ka töömaastikul projektiga LÕIM ehk „Lõimitud tugiteenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“.
Miks noored kooli pooleli jätavad?
Statistiliselt katkestab Eestis igal aastal üldhariduses õpingud ligi 2000 noort, kutseõppes 5500 noort, 12,3% 20-64 aastastest elanikest on madala haridustasemega. Eestis on pisut enam kui 22 000 mitteõppivat ja -töötavat noort, mida on sama palju kui mõnes maakonnas elanikke kokku. „Neid numbreid vaadates tasub tähele panna, et me ei tea, mis on iga noore loo taga ehk sageli jäävad põhjused koolist väljalangemise korral ebaselgeks,“ ütles projektijuht Kerli Kõiv. „Seetõttu on projekt väga kompleksne ning algab olukorra kaardistusuuringutega,“ lisas Kõiv.
Kes on süüdi, et noor koolist välja langeb?
Koolist väljalangemine ei ole oodatav õpikogemus ning sellises olukorras võime hakata otsima süüdlasi. Kogu projekti meeskond on aga ühel nõul, et enamjaolt põhjustab sellise olukorra mitmete asjaolude kokkulangemine. „Kui lapsevanem, õpetaja või sõber märkab õpilase väljalangemise ohu tekkimist on vaja eelkõige pakkuda õppijale tuge ning aidata tal toimunut analüüsida,“ rõhutab Kõiv.
Ta nendib, et varasemad uuringud toovad põhjustena välja negatiivsed õpikogemused ja suhted, õpioskuste madala tase, hilise märkamise või sotsiaal-majanduslikud tegurid. Kõiv lisab: „Kõiki mõjutegureid aga raske kindlaks teha, näiteks lähedaste hoiakud haridusele.“
Projekt on nelja kuu jooksul saanud sisse kiire hoo
Nelja kuu jooksul on toimunud mitmeid sündmuseid, alustatud uuringuprotsessiga ja tutvutud Võru maakonna olukorraga. 24. augustil toimus näiteks õppekäik, kus grupp Võru maakonna spetsialiste, kooli- ja haridusjuhte kogusid kõikide omavalitsuste kogemusi ja lähenemisi õpihuvi toetamisel. Ühiselt tutvuti viie omavalitsuse, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Eesti Töötukassa tänase hetkeseisu ja olukorraga.
Õppekäigul kuuldu ja jagatu põhjal saame esile tuua, et noortega töötavad spetsialistid teevad kõikjal Võru maakonnas hindamatult väärtuslikku tööd ja see pingutus leiab lahendusi ka kõige keerulisemates olukordades. Meil on täna ressursse aga neid on ka oluliselt puudu. Leiti, et lapsevanemad vajavad rohkem märkamist ja tuge. Hoida tuleb neid spetsialiste, kes meil juba on ja leida nippe uute tulemiseks.
Igal kohtumisel tuli esile oma nüanss: Võrus haridus- ja sotsiaalosakonna ühissünergia, Setomaal väikese kogukonna väljakutsed, Vastseliinas haridusasutuse töökultuuri oluline mõju, Rõuges noorsootöö- ja huvihariduse väärtuslik roll, Kuldres vajadus märgata ka andekat õppijat, Eesti Töötukassas tööalane tugi, Võrumaa KHK-s noorte uude kooli sisseelamise toetuse väärtus.
Omavalitsused otsivad ressursside piiratud olustikus uusi lahendusi teenuste korraldamiseks, sealhulgas ka e-teenuste laiemaks rakendamiseks. Õppekäik oli ka eelhäälestuseks oktoobris algavale tugiteenuste disaini protsessile maakonnas.
Kuidas igaüks saab probleemi lahendamisele ja projekti edule kaasa aidata?
Teenusmudeli loomise kõrval toimuvad mitmed tegevused nagu spetsialistide koolitamine, mudelite piloteerimine, tööalane tugi piloteerimisel ning mudelite mõju-uuring.
Lahendused ei keskendu vaid tänasele päevale, vaid ka noore edasistele õpiteekondadele. Viit omavalitsust ühendav Võrumaa Omavalitsuste Liit on seda protsessi läbi viimas välisekspertide ning koostööpartneritega koostöös ning sihtrühmade osalusel. Lahenduste aluseks on Võrumaa spetsiifiline olustik ja vajadused, väljalangemisohus noorte profiil. Protsessi elluviimisesse on kaasatud ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased.
Terviklahenduse leidmiseks, mille keskmes on nii teenuste korraldus kui ka oskuste areng, annavad panuse nii haridus-, noorsootöö-, sotsiaal- kui ka tervisevaldkond. Siiski on võimalik igaühel aidata kaasa projekti edule, märgates varasemast enam enda ümber õppurite probleeme ja väärtustades haridust: „Peamine on olla ise eeskujuks ja vajadusel toeks,“ märgib Kõiv.
Projekt LÕIM viiakse ellu Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi toel eesmärgiga noorest lähtuva lõimitud ja haridusteelt väljalangemist ennetav teenusmudeli disain ja piloteerimine.
Lisainfo:
Kerli Kõiv, projektijuht, kerli.koiv@vorumaa.ee tel 55603988
Lota Vana, projekti kommunikatsioonijuht, lota.vana@vorumaa.ee
