Otsus osaleda noortega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektikirjutamise laagris tuli üsna kiirelt ja sõnaga „Jah“, seda ka seetõttu, et sellelaadne kogemus noortel puudus ja nad tahtsid väga minna, osaleda ja kogeda.
Laagrisse minekut ette valmistasime paar nädalat, et oleks kindel tahe, kindel siht ja idee, millel oleks potentsiaali ning võimalust jõuda projektitaotlus keskkonda.
Projektikirjutamise laagripäevad olid pikad ja intensiivsed, korraldusmeeskond väga abivalmis, koolitajad ülivõrdes head.
Esimesel, sellisel pigem poolikul päeval, tundsid noored rohkem elevust ja ärevust kohe toimuva ees. Neil oli soov tutvuda ja kohaneda sealsete teiste osalevate noortega ja üldse olustikuga. Üsna kiirelt asendusid esmased emotsioonid väikese hirmuga, mille ületasime hetkest kui teise päeva pärastlõunaks oli meil valmis juba põhimõtteliselt projekt, ainult, et …… paberil. Siiski olid tunded laes ja selline rõõmutunne põues, et nüüd pole muudkui „anda tuld“.
Teise laagripäeva õhtuks olid noored juba niivõrd väsinud, et vaikselt hakkasid kummitama kojusõidu mõtted. Ometigi peale kosutavat puhkust ja ööund, võtsime suure innuga vastu ka laagri kolmanda päeva, kust saime hulganisti teadmisi, kuidas kõik oma ideed ja head mõtted korrektselt sisestada ERASMUS+ projektitaotluse keskkonda.
ERASMUS+ Projekti kirjutamine jätkub meil ka koju jõudes, selleks oleme meeskonnas kokku leppinud projektikirjutamise päevad. Tuleb pinev aeg, kuid noorte entusiasmi tuleb praegu innustada ja hoida. Loodame, et meie kirjutatud projekt valmistab Nursi ja Viitina piirkonna noortele rõõmu ja on vajalik ning kasulik nii nende vaimsele kui füüsilisele tervisele, kui ka suurendab nende algatusvõimet.