Tere, olen Andeli, 17-aastane Rõuge noor. Hetkel õpin Tallinnas gümnaasiumis. Fotograafiaga olen tegelenud juba mitu aastat, kõik see sai alguse väikesest huvist. Lisaks oli Rõuge noortekas just alustamas fotoring, kuhu läksin sõbrannadega. Käisin fotoringis vahelduva eduga paar aastat. Seal mu huvi aina kasvas. Põhikooli lõpuklassides jäi fotograafia veidi tagaplaanile, aga gümnaasiumi valikuid tehes teadsin, et soovin alaga rohkem edasi tegeleda.

Seega Tallinna 32. Keskkooli multimeedia suunda sisse saamine oli ühe suure unistuse täitumine. Miks nii kaugele ja just sinna? Multimeedia suund sisaldab küll kõiki tavalisi gümnaasiumi aineid, matemaatikat, eesti keelt, bioloogiat jne, aga lisaks neile ka fotograafiat, filmindust, animatsiooni jms. Seega tavalist gümnaasiumi haridust omandades saan lisateadmisi ka mind huvitavate alade kohta. Tallinn on küll kaugel ja 16-aastaselt üksinda teadmatusse kolida oli küll väike eneseületus, aga siiani olen otsusega väga rahul.

11. klassi jõudes tuleb hakata mõtlema uurimus- või praktilisele tööle. Teadsin juba ammu, et tahan teha enda praktiliseks tööks fotonäitust. Samuti soovisin teha midagi, mida pole varem teinud ja mis oleks mu mugavustsoonist väljas. Sõprade abiga tulin ideele siduda fotograafia unenägudega, kus saan kasutada palju fantaasiat ja teha midagi täiesti uut.

Üks neist piltidest, mida tegin oli inspireeritud minu enda lapsepõlve unenäost, mis mul siiani eredalt meeles on. Tegemist oli unenäoga, mis koosnes värvidest, igal värvil oli n-ö meister, kes valmistas oma värvi asju ja esemeid. Unenäos olid kõik meistrid naised, seega näiteks roosa meister oli ise üleni roosa, tema meik, juuksed, riided ja ka kõik muu tema ümber oli samuti roosa.

Värviliste piltide jaoks oli vaja ka kindlat värvi taustasid, seega küsisin abi Rõuge Noortekeskusest, kus on fotoseinad vajalike värvidega olemas. Modellideks võtsin enda sõbrannad Rõugest, kes olid kohe meelsasti nõus kaasa lööma. Jagasime ära värvid- musta, sinise, roosa ja valge. Igaühel olid oma värvi riided, meik, taust, tema ümber asjad jms.

Pildistamise päev oli väga tore ja meeldejääv, terve üks noorteka tuba oli täis riideid, õhupalle, meiki ja kõike muud. Pildistasime terve päeva ja jäime kõik tulemustega väga rahule. Hiljem vaatasin kodus kõik pildid läbi, valisin välja parimad ja panin need üheks pildiks kokku, et saaks selle hiljem näitusele riputada.

Lisan siia juurde ka paar pilti, et näidata, mis meil siis välja tuli.

Kui praegu või tulevikus tekib mõni küsimus või lahe idee või on lihtsalt fotograafi vaja siis hea meelega olen nõus aitama ja kampa lööma.

Leiad mind sotsiaalmeediast kindlasti üles 🙂