“Cooltour” on kaheaastane suuremahuline projekt, mille eesmärk on läbi kultuuri leida viise noorte kaasamiseks nii noorsootöö kui ka kultuurivaldkonna tegemistesse toetades noorte pädevuste arendamist. Projekti jooksul toimuvad koolitused, õppevisiidid, häkaton ja noortevahetus. Kogu projekt on suunatud noorsoo- kui ka kultuuritöötajatele, et leida erinevaid võimalusi rahvuskultuuri ja noori kaasavate tegevuste sidumiseks. Meie soov on näidata, kuidas rahvuskultuur saab olla kasulik õppevahend kõikidele noortega töötavatele spetsialistidele. Projekt on ellu viidud koostöös Türgi, Itaalia ja Poola partneritega.

Esimesel aastal keskenduti uuringule, et mõista noorte kultuurikäitumist kohalikes kogukondades. Intervjuud, küsimustikud ja pildi analüüs andis sisendi, kuidas noored tunnevad enda kogukondi ja mida tähendab nende jaoks kultuur. Noorte soovitused olid, et rahvuskultuur võiks olla rohkem nähtav sotsiaalmeedias või oleks rohkem kaasavaid ning aktarktiivseid kultuurisündmusi.

Uuringu faasi tulemusel jõuti neljas riigis kokku 386 nooreni vanuses 11 kuni 26. Eestis jõuti 76 nooreni kellest 66 kaasati läbi küsimustiku, mis saadeti laiali koolidesse. Eesti puhul tuli ka põhiliselt välja, et kogukondade ja traditsioonide roll on märkimisväärne kaasamaks noori olema rahvuskultuuri teemadel aktiivsem.

Mõningad tulemused uuringust:

Uuringu tulemusel hakati disainima noortele erinevaid mudeleid noorsootöötajate ja kultuuri töötajate poolt, et leida viise noorte paremaks kaasamiseks.

Inglisekeelne kokkuvõte uuringust on leitav:

Lühem versioon: COOLTOUR-project-Cultural-Heritage_visual report

Pikem versioon: Conclusive report of COOLTOUR project_ Cultural HeritageAndYouth

Koolituste eesmärk on arendada noorsoo- ja kultuuritöötajate pädevusi, et kaasta noori efektiivsemalt läbi rahvuskultuuri enda tegemistesse. Selle raames on projekti jooksul toimunud kaks koolitust Eestis ja Poolas.

Eesti koolitus jäi 2023. aasta maisse, kus osalejad said teha läbi rännaku mõistmaks kultuuritähendust nende töös. Teine osa koolitusest keskendus uuringute ettevalmistamisele enda kogukondades, et mõista noorte arusaamu vajadusi. Selleks koolitasid Kerli Kõiv ja Grethe Rõõm osalejaid mõistmaks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uuringute tähendust ning meetodite kasutamist kui vahendit nende töös. Koolitus andis projektile esimese tõuke, et mõista, kuidas noori rahvuskultuuri tegevustesse rohkem kaasata.

Peale koolitust viisid osalejad ettevalmistatud küsimustikud, intervjuud ja pildikonkurssid enda kogukondadesse, mille kohta saab lugeda täpsemalt uuringute peatükis.

Uuringu faasi järgselt toimus koolitus Poolas, mis keskendus saadud sisendi põhjal erinevate meetodite disainimisele. Alguses oli põhiliseks fookuseks tuleviku pädevused, et mõista nende olulisust ning sisu kultuurilistes tegevustes. Kohtumise jooksul õppisid osalejad tundma iseenda loovamat poolt ning kuidas loovust endas ka üles leida. Noorsoo- ja kultuuritöötajad läbisid rännaku, et avardada enda sisemine pool. Teine pool uuringust keskendus loovuse rakendamisele, et lähtuvalt uuringus selgunud vajadustele disainida noortele kaasavamad meetodid toetades noorte pädevuste arendamist lähtuvalt uuringus välja toodud vajadustele. Kokku disainiti 8 meedotit. Poolas koolitasid meid Urszula Malińska-Mark ja Aleksandra Szmurlik-Dominguez.

Peale koolitust läksid osalejad enda prototüüpidega kodusesse keskkonda, et viia meetodid noortele katsetamiseks ja tagasisidestamiseks.

Aprilli lõpus toimus Häkaton, mille raames noored koos noorsootöötajate ja kultuuritöötajatega töötasid välja kaheksa erinevat lahendust tuleviku ädevauste arendamiseks. Kolme päeva jooksul said meeskonnad ühiselt tutvuda erinevate välja pakutud ideedega kui ka hakata neid ühes koos häkkima, et leida erinevaid tulemuslikke lahendusi.

Ühiselt tegutsesti rahvusvahelistes gruppides, mis andis mitmekülgsust ja erinevat vaadet. Ühiselt tegutseti järgnevate ideede kallal:

1. Kultuuride mitmekesisus ja selle olulisus meie kultuuris;
2. Sugude vaheline diskrimineerimine ja ebavõrdsus kultuurilistes tegevustes;
3. Sotsiaalmeedia on vähendanud aega kirjanduse nautimiseks;
4. Linnastumine on pärssinud kultuuripärandite edasi kandumist;
5. Tänapäevane toit pole sobilik praeguse elustiiliga;
6. Kultuurilistes tegevustes pole kasutatud digitaalseid vahendeid.

Häkatoni viisid läbi Mai Timmi ja Heleriin Jõesalu. Väljatöötatud lahendused läksid peale häkatoni ka riikide vahel katsetamisele.

Õppevisiitide eesmärk on kogemuste, lugude ja ideede jagamine, et ühiselt õppida nii osalejatelt kui ka kohalikelt ekpsertidelt. Tegevused annavad võimaluse kogeda enda jaoks miskit uut, et leida uusi viise tegutsemiseks.

Septembris toimus esimene õppevisiit Itaalias, kus kultuuri ja noorsootöötajad tutvusid sealse kultuuri kui ka noorsootöö tegemistega laiemalt. Osalejad said tutvuda nii kohalike organisatsioonidega, näha Rooma linnavalitsuse tegemisi kui ka tutvuda Itaalia kultuuripärimusega läbi ekspertide pilgu. Osalejatele jäi enim meelde tänavanoorsootöö võimalus ReBus, kus noortele toodi nii kultuur kui ka tegevused võimalikult nende lähedale.

Itaalia õppevisiidi kokkuvõte on leitav ka raportina inglise keeles:

Lühem versioon: Summary of Italy SV_visual

Pikem versioon: Summary of Italy SV report

Aprillis toimus õppevisiit Türgis, kus oli kõikidel partneritel võimalus tutvuda sealse kultuuri ning võimalustega arendamaks noortepädevusi läbi kultuuri. Ühiselt tutvuti nii immigrantide kui ka lahati probleeme seoses maavärina järgselt tekkinud kultuuripärandite kadumise mõjusid. Õppevisiit andis võimaluse tõdeda, et kultuurilised erinevused partner riikide vahel mõjutavad meie arusaamu ja avatust.

Kokkuvõtteid visiidist on võimalik lugeda raportitena inglise keeles:

Lühem versioon: SV-Summary-Türkiye

Pikem versioon: SV Summary of Türkiye

Projekt on elluviidud koostöös IKOS, Folkier ja Soro Tori organisatsioonidega. Projekt “COOLTOUR-Cultural heritage as a source of future competencies in youth” on rahastatud Euroopa Liidu toel.